Selgitan ärevuhäirete kognitiivset mudelit number 3.
Inimesel avaldub sundmõte, mis on ärevuse vallandajaks antud olukorras. Näiteks kodunt lahkudes hakkab kahtlustama kas ta ikka jättis rõduukse kinni või lülitas triikraua välja. Järgnevalt hakkab mõtlema, kas välisukse ikka keeras lukku või mitte. Ta hakkab andma hinnanguid sundmõtetele. Hakkavad tekkima mõtted, et mis halba võib juhtuda, kui näiteks triikraud sisse jäi või ehk murrab keegi korterisse/majja sisse ning varastab midagi ära . Selleks hakkab ta kontrollima üle - vaatab, kas aken sai kinni või kas triikraud sai välja lülitatud. Ust lukku keerates kontrollib pärast mitu korda üle, kas uks ikka sai lukku ning tõmbab lingist mitmeid kordi (käitumisvastus) Inimene tunneb ärevust ning ta arvab, et peab vastutama antud olukorra eest. Selleks hakkavad peale pidevad kompulsiivsed teod, millega ta püüab ärevust maandada (korduvad kontrollimised). Inimene usub ja tunneb, et korduvad sundteod aitavad maandada sundmõtteid ning omakorda ärevus väheneb. (uskumused rituaalide kohta) Sundtegude vältimisel tunneb ta kripeldust ning ärevus kasvab. Nii tekkib aga kompulsiivne tsükkel, millest on raske vabaneda. Sest järgmine kord samasse olukorda sattudes tekkivad jällegi samad sundmõtted, mis viivad taaskord sundtegudeni.
