Ülesanne nr. 4

• Nimeta vähemalt 5 sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust või hinnangut.

sotsiaalfoobia

1. "Kui keegi viskab mulle imeliku pilgu, siis ma arvan koheselt, et ma olen täielik idioot ning pean ruumist lahkuma."

2. "Ma olen hull... ma olen kole...ma olen ebaprofessionaalne."

3. "Ma olen sageli end magama nutnud. Mul on olnud enesetapumõtted ja -kavatusesed, millest mu vanemad tingimata ei teadnud). See on viinud mind depressioonini."

4. "Ma tunnen, et kui ma poodi sisse astun, siis kõikide silmad pööravad minu poole."

5. "Ma olen käinud sama juuksuri juures kuskil 12 aastat, kuid ma tunnen iga kord ärevust kui pean temaga rääkima. Iga kord püüan ma mõelda välja huvitavaid teemasid, millest võiks rääkida juuksuris. See jätaks mulje, et mul on midagi põnevat rääkida."

6. Nad kardavad käia avalikes kohtades,  näiteks restoranides. Sotsiaalfoobia all kannatavad inimesed hakkavad mõtlema, et teised inimesed vaatavad neid, nad kardavad, et ajavad toitu maha või hakkavad lämbuma teiste ees. Lisaks kardavad nad esineda avalikes kohtades, mis võib viia lausa kpaanikaatakini. 

• Vasta küsimusele: millised olid kesksed märksõnad abistamisprotsessis.

üldistunud ärevushäire

1. Aktiivne patsiendi kuulamine.

2. Negatiivsete mõtete vaidlustamine.

3. Automaatmõtete tuvastamine. 

4. Lõõgastusharjutused.

5. Tähelepanelik patsiendi jälgimine (reaktsioon, kehakeel, suhtumine jmt).

6. "Kodutöö" andmine seoses antud probleemiga, mille patsient enne sessioonile tulekut ära täidab ning selle analüüsimine (läbiarutamine patsiendi ja terapeudi vahel).

• Vasta küsimusele: kuidas terapeut aitas seda patsienti.

tkrooniline valu

Terapeut kuulas tähelepanelikult patsienti, samal ajal märkmeid tehes. Ta küsitles patsienti, et millal oli valu kõige tugevam ja millal see peale hakkas. Lisaks küsis ka valu iseloomu kohta. Terapeut kasutas aktiivset kuulamist: vestluse käigus kasutas ümbersõnastamist, peegeldamist ning lõpuks tegi kokkuvõtte - andes märku, et ta mõistab patsienti. See annab terapeudil paremini mõista, mida patsient tunneb ning kuidas antud olukorras edasi käituda (abistada patsienti). Terapeut annab patsiendile mõista, et talle tõesti läheb korda, mida inimene talle räägib - toetav ning patsiendikeskne lähenemine. 

• Arutle: kuidas ärevushäirega inimese mõtteid muuta.

ärevushäire

Esmalt tuleb keskenduda ühele situtatsioonile, mis tuleneb ärevushäirest. Järgmine etapp on negatiivsete mõtete sõnastamine seoses situatsiooniga. Seejärel tuleb mõtete vaidlustamine (ehk mis toetab neid negatiivseid mõtteid) ja ratsionaliseerimine (ehk positiivsed mõtted). Oluline on need aspektid terapeudiga läbi arutada, sest see annab patsiendile rohkem mõtlemisainet, et kui reaalne antud probleem on. See paneb patsienti vaatama probleemi teisest küljest ning võib vähendada omakorda hirmu probleemi ees, mis tuleneb ärevushäirest. Terapeudi ülesanne on panna patsienti mõtlema, et kuidas ta reaalses olukorras käituks.

• Nimeta peegeldavaid vastuseid terapeudi poolt.

10 min KKT ärevushäire korral

1. "Te ei ole kindel?"

2. "Te olete endiselt mures, vaatamata sellele, et vereanalüüsid on tehtud ning arst on öelnud, et analüüside vastused on korras."

3. "Ma saan aru..."

4. "Seega need sõlmed (muhud) kaelal tulevad ja lähevad..."